Euroopa reisijuht 2006
Description
EEuurKäibemaksu tagastamineEuroopa reisijuht 2006 Vajalikud dokumendid Raha SisseostudEuroopaiituülastavadälismaalasedaavadmaLisiibimisejalstetudEuroopaiitlatuburoopasõhjaäämerestuniahemereniairimaa Euro Euroopa Liidu territooriumil kaupadeestäibemaksuagasi,uiadiidustahkudesnneolmeuuEuroopa Liidu kodanikudläänerannikustüproseandadeni.iinnaljuseidannikualasida Ühesturoopaiiduiigisteiseõitesileingeidiiranguidstudea Euronmetlikaksevahendohkemui00iljoninimeseaoks möödumistaubastmisestsitavadaubadoosäibemaksuagastamiseksPass või ID-kaartliivarandu,opsakaidohelisiarjamaidailjatuidasandikke,ärviaetsi kaasavõetavatesjadeuhtes,uieednsiklikuksasutamiseksaitte Austrias,elgias,ispaanias,taalias,reekas,uksemburgis,adalmaades, vajalikeokumentidegaädevaleolliteenistusele.ajalikudokumendidEnamuioolteuroopaiiduiikideiirideluudubiirikontroll.edaningrktilisiundraalasid. edasimüügiks.aksudkäibemaksaktsiis)naubaindaubaisse Portugalis,rantsusmaal,ootsis,aksamaal,oomesaaanis. vormistabüüja,uidtüsteemissaleminenabatahtlik,isaleellestänunchengeniepingule,isuuluburoopaiiduigusaktideulka. arvestatudingeisesuroopaiiduiigisisamaksuasumaiea.Euroümboln. kõikauplused.õnediigidnehtestanudäibemaksuagastamisel2006 Schengeniepinguäteteohaseltaotatakseontrollõikidelisepiiridel,Euroopaahvadmarinevateraditsioonide,ultuuriaeelega ostetudaupadeiinimumväärtuse.
Sujets
Informations
| Publié par | DIRECTORATE-GENERAL-FOR-COMMUNICATION-EUROPEAN-COMMISSION |
| Nombre de lectures | 57 |
| Langue | Estonian |
| Poids de l'ouvrage | 2 Mo |
Extrait
Euroopa reisijuht 2006
Euroopa Liit ulatub Euroopas Põhja-Jäämerest kuni Vahemereni ja Iirimaa
läänerannikust Küprose randadeni. Siin on kaljuseid rannikualasid ja
liivarandu, lopsakaid rohelisi karjamaid ja viljatuid tasandikke, järvi ja metsi
ning arktilisi tundraalasid.
Euroopa rahvad oma erinevate traditsioonide, kultuuri ja keelega
moodustavad 7% maailma rahvastikust. Euroopa ajaloopärandisse
kuuluvad eelajaloolised koopamaalingud, Kreeka ja Rooma antiikkultuur,
viikingite ja mauride arhitektuur, keskaegsed kindlused, renessansiaegsed
lossid ja barokk-kirikud. Ka kaasaegne Euroopa meelitab reisijaid elu täis
suurlinnade, värviküllaste kultuuripidustuste, talve- ja suvespordikeskuste
ning rahvustoitudega.
Kuus Euroopa Liidu liikmesriiki kuulusid 2004. aastal turistide poolt
kümne enimkülastatud riigi hulka. Viisa- ja pagasikontrolli kaotamine on
muutnud reisimise Euroopa Liidus oluliselt lihtsamaks. Kaheteistkümnes
Euroopa Liidu riigis on käibel ühisraha euro, mis võimaldab hindu lihtsalt
võrrelda ning säästab rahavahetamisega kaasnevatest ebamugavustest
ja vahetustasust. 460 miljonit elanikku koondav ühisturg võimaldab
suurendada kaubavalikut ja alandada hindu. Enamiku eurooplaste arvates
on ELis sama lihtne reisida kui nende päritoluriigis.
Vajalikud dokumendid
Euroopa Liidu kodanikud
Pass või ID-kaart
Enam kui poolte Euroopa Liidu riikide piiridel puudub piirikontroll. Seda
tänu nn Schengeni lepingule, mis kuulub Euroopa Liidu õigusaktide hulka.
Schengeni lepingu sätete kohaselt kaotatakse kontroll kõikidel sisepiiridel,
kuid luuakse tõhus kontroll Euroopa Liidu välispiiril ja kehtestatakse ühine
viisapoliitika. Schengeni lepinguga on täies ulatuses ühinenud Austria,
Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal,
Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani (kuid mitte Iirimaa ja
Ühendkuningriik), lisaks Island ja Norra (kes ei ole ELi liikmed).
Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud 10 uut liikmesriiki ei ole Schengeni
lepinguga veel täies ulatuses ühinenud. Seepärast peab nendesse riikidesse
ning Iirimaale ja Ühendkuningriiki reisides olema kaasas kehtiv pass või
ID-kaart.
Samuti tuleb kehtiv pass või ID-kaart esitada ELi välispiiri ületamisel.
Euroopa Liidust saabuvatelt reisijatelt võidakse nimetatud dokumente
nõuda ka sisenemisel reisi sihtkohariiki.
Euroopa Liidus reisides on soovitav kanda kaasas passi või ID-kaarti, et
vajadusel oma isikut tõendada. Avaliku korra või rahvusliku julgeoleku
tagamiseks võidakse piiratud aja jooksul kontrollida dokumente ka ELi
sisepiiridel.
Teiega koos reisivatel lastel peab olema isiklik pass või ID-kaart või peavad
nad olema kantud Teie dokumenti.
Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsiga sõlmitud lepingutest lähtuvalt
koheldakse nende riikide kodanikke sarnaselt Euroopa Liidu kodanikega,
seega võivad nad Euroopa Liidus reisida ID-kaardi või passiga.
Viisa
ELi piires reisimisel viisanõuet ei ole.
Teiste riikide kodanikud
Pass
Reisimiseks on vajalik kehtiv pass.
Viisa
33 riigi kodanikud ei vaja Euroopa Liitu reisides viisat, kui nad viibivad seal
vähem kui kolm kuud. Nende riikide hulka kuuluvad kolm kandidaatriiki
– Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia (kuid mitte Türgi), samuti Ameerika
Ühendriigid, Austraalia, Jaapan, Kanada ja Uus-Meremaa. Euroopa Liidu
ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa loetelud riikidest, kelle kodanikud ei vaja
reisimisel viisat, on pisut erinevad. Kahtluse korral saab viisanõuete kohta
täpsemat teavet lähimast ELi liikmesriigi konsulaadist.
Ükskõik millise Schengeni riigi viisa võimaldab automaatselt reisida
kõigisse teistesse Schengeni maadesse. Viisaga sarnane jõud on ka
Schengeni lepinguga ühinenud riigi elamisloal. Iirimaa, Ühendkuningriigi
või uute liikmesriikide külastamiseks on tarvis nende riikide viisat. Iirimaa,
Ühendkuningriigi ja uute liikmesriikide külastamiseks võib Teil vaja olla
nende riikide viisat.
Raha
Euro
Euro on ametlik maksevahend rohkem kui 300 miljoni inimese jaoks
Austrias, Belgias, Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Madalmaades,
Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Taanis.
Euro sümbol on €.
Euro on kasutusel ka Andorras, Monacos, San Marinos ja Vatikanis, samuti
Kosovos, Montenegros ja Lääne-Balkani riikides ning lisaks veel Assooridel,
Guadeloupe’il, Kanaari saartel, Madeiral, Martinique’is, Mayotte’il, Prantsuse
Guajaanas, Réunionis ning Saint Pierre ja Miquelonis, mis on eurot
kasutavate Euroopa Liidu riikide osad.
Pabereurod on kõikides riikides ühesugused, kuid riigid vermivad münte,
mille esikülg on kõikjal ühesugune, tagaküljel kujutatakse aga rahvuslikke
sümboleid. Oma euromündid on ka Monacol, San Marinol ja Vatikanil. Kõik
paberrahad ja mündid kehtivad kõikjal euroalal.
Ühisraha ei ole praegu käibel Rootsis, Taanis ega Ühendkuningriigis.
Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud 10 liikmesriiki on lubanud eurole
üle minna, kuid ükski neist ei ole selleks valmis enne 2007. aastat.
Vahetuskursid
Vahetuskursid muutuvad, kuid 1. jaanuaril 2006 maksis 1 euro umbes:
CY
Küprose nael
0,57
CZ
Tšehhi kroon
29
DK
Taani kroon
7,46
EST
Eesti kroon
15,65
GB
Suurbritannia naelsterling
0,69
H
Ungari forint
253
LT
Leedu litt
3,45
LV
Läti latt
0,70
M
Malta liir
0,43
PL
Poola zlott
3,86
S
Rootsi kroon
9,41
SK
Slovakkia kroon
38
SLO
Sloveenia tolar
240
J
Jaapani jeen
139
CN
Hiina jüaan
9,54
USA
USA dollar
1,18
Väljaspool euroala asuvates riikides, eriti turismipiirkondades, võtavad
mitmed hotellid, kauplused, ja restoranid oma riigi raha kõrval vastu ka
eurosid, kuid nad ei ole kohustatud seda tegema.
Postmargid
Postmarke saab kasutada ainult selles riigis, kus need on ostetud,
vaatamata sellele, et nende hind on eurodes.
Välismaksed
Vastavalt ELis kehtivatele eeskirjadele maksab eurode väljavõtmine
sularahaautomaadist ja kaardimakse või pangaülekande tegemine eurodes
(kuni 50 000 eurot) kõikjal Euroopa Liidus ühepalju. Kõnealused eeskirjad
kehtivad ka väljaspool euroala eurokontodel ja Rootsi kroonides tehtud
tehingute kohta.
Euroopat iseloomustavad tuhandete aastate pikkune ajalugu,
rikas kultuuripärand ja maailma ühed kauneimad looduspaigad.
Avastamisrõõmu jagub küllaga! Euroopa Liit on teinud palju, et
reisimine Euroopas oleks veelgi lihtsam.
Euroopa Liidus võib ületada enamiku piire ilma kontrolli läbimata
ja eurod muudavad sisseostude tegemise mugavamaks. Vajadusel
on tagatud kiire juurdepääs tervishoiuteenustele ja lemmikloomi
ei pea enam koju jätma. Autoga reisides kehtib ühes Euroopa Liidu
riigis välja antud juhiluba ja liikluskindlustus ka teistes riikides ning
mobiiltelefon töötab kõikjal.
Voldikus on palju teavet, kasulikke nõuandeid ja Euroopa kaart.
Voldik
„Euroopa reisijuht 2006“
on laiendatud kujul avaldatud veebisaidil
europa.eu.int/abc/travel
. Seal on ka viidad erinevate valdkondade kohta
üksikasjalikuma teabe leidmiseks.
Voldiku ja muud lühiteavet ning selgitusi Euroopa Liidu kohta leiab internetist
aadressil:
europa.eu.int/comm/publications
.
Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Väljaanded
B-1049 Brüssel
Käsikiri valmis 2006. aasta jaanuaris.
© Euroopa ühendused, 2006.
Paljundamine on lubatud.
Kaane illustratsioonid ülevalt alla ja vasakult paremale:
Roberto Trioschi, Emmanuel Trépant, Van Parys Media, Zefa, Van Parys Media.
Autoreis
Juhiluba
Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud juhiluba kehtib kõikjal Euroopa
Liidus.
Mõnes riigis peab lisaks kehtivale juhiloale alati kaasas olema ka sõiduki
registreerimisdokument.
Enamikus riikides peab autojuht olema vähemalt 18aastane. Euroopa Liidus
ei ole auto üürimisel nõutavat vanusepiiri ühtselt sätestatud ning enamasti
jääb miinimumvanus vahemikku 20–23 aastat. Mõnel pool on kehtestatud
ka maksimaalne vanusepiir, mis võib olla 65–75 aastat.
Liikluskindlustus
Reisides ükskõik millises Euroopa Liidu riigis, sisaldab liikluskindlustus
alati automaatselt seadusega nõutavat minimaalset kindlustuskatet
(tsiviilvastutus). See kehtib ka Islandil, Norras ja Šveitsis. Üldkindlustuse
korral tuleb kontrollida, et see kehtiks ka teistes riikides. Kaaluda võiks ka
autoabikindlustust.
Euroopa Liidus reisides ei ole roheline kaart kohustuslik, kuid see on
rahvusvaheliselt tunnustatud tõend kindlustuse kohta ja sellega on
õnnetuse korral lihtsam kompensatsiooni taotleda. Kui Te rohelist kaarti
kaasa ei võta, peab Teil kaasas olema kindlustustunnistus.
Kindlustusandjalt võite saada ka Euroopa liiklusõnnetuse vormi. See
on standardne dokument, mille abil on teises riigis juhtunud õnnetust
kohapeal lihtsam deklareerida.
Euroopa Liidus kehtivad eeskirjad lihtsustavad kompensatsiooni kiiremat
väljamaksmist liiklusõnnetuse ohvritele väljaspool nende koduriiki. See
kehtib nii Euroopa Liidus toimunud õnnetuste korral kui ka kahe Euroopa
Liidust pärineva osalise omavahelise õnnetuse korral rohelise kaardi
süsteemi kuuluvas riigis väljaspool Euroopa Liitu. 2005. aastal tõhustati
süsteemi veelgi, et muuta nõude esitamine ja kindlustushüvitise saamine
autojuhtidele lihtsamaks. Paranes ka õnnetusjuhtumite ohvrite kaitse, sest
tõsteti kehaliste vigastuste ja varalise kahju tekitamise korral makstava
hüvitiste miinimumsummat.
Liiklusohutus
Kõikides Euroopa Liidu riikides on kohustuslik kinnitada turvavöö nii auto
esi- kui tagaistmel ja reisibussis. Autos viibivad lapsed peavad istuma neile
sobivas turvatoolis.
Iirimaal, Küprosel ja Ühendkuningriigis on vasakpoolne liiklus, lisaks tuleb
meeles pidada, et Belgias, Madalmaades ja Prantsusmaal tuleb paremalt
tulijale tavaliselt teed anda.
Kiirteedel on kiirusepiirang tavaliselt 110, 120 või 130 km/h ja asulates
50 või 60 km/h. Täpse kiiruspiirangu ja eritingimuste teadasaamiseks
jälgige liiklusmärke.
Mobiiltelefoniga rääkimine autojuhtimise ajal suurendab traagiliste
õnnetuste riski, seetõttu on see kõikides Euroopa Liidu riikides otseselt või
kaudselt keelatud. Mõnes riigis on lubatud kasutada vabakäeseadmeid.
Ehkki enamikus ELi riikides on suurim lubatud alkoholi tase veres
0,5 mg/ml, kõigub see liikmesriigiti vahemikus 0,2–0,8 mg/ml (Küprosel
0,9 mg/ml) ning mõnes riigis rakendatakse roolisoleva juhi veres oleva
alkoholi suhtes nulltolerantsi. Euroopa Komisjon soovitab kõikidel
liikmesriikidel kehtestada lubatud maksimaalseks tasemeks 0,5 mg/ml.
Lennureis
Euroopa ühtse lennundusturu loomine on reisijate jaoks kaasa toonud
madalamad piletihinnad ning suurema lennufirmade valiku. Lennureisijate
õiglase kohtlemise tagamiseks on EL kehtestanud vastavad eeskirjad.
Lennureisija õigused
Lennureisijal on terve rida õigusi, mis puudutab lennuteavet ja piletite
tellimist, pagasikahjusid, lendude hilinemist ja ärajäämist, pardale
mittelubamist, samuti hüvitusi õnnetuste puhul või probleemide tekkimisel
pakettreisidel. Need eeskirjad kehtivad nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste
liini- ja tšarterlendude kohta, samuti Euroopa Liidu lennujaamast lahkuvate
või sinna saabuvate lendude kohta, mida teenindab Euroopa Liidu
lennufirma.
Kaebuse korral võtke ühendust lennufirma või puhkusereisi korraldajaga.
Kui nimetatud ettevõtjad ei täida oma kohustusi, tuleb kaebus esitada
riigi õiguskaitseasutusele. Vastava õigusasutuse kohta saate teavet
„EUROPE
DIRECT
´i“ tasuta infoliinilt 00 800 6 7 8 9 10 11.
Turvalisus
Kontrollides, et kaasavõetavas pagasis ei ole keelatud esemeid, on võimalik
vältida lennujaama turvateenistuses nende esemete konfiskeerimisega
kaasnevaid viivitusi ja ebamugavusi. Euroopa Liidu tasandil on
kokku lepitud loetelu esemetest, mida ei ole lubatud Euroopa Liidu
lennujaamadest lahkuvatel reisidel käsipagasis ega registreeritud pagasis
kaasa võtta. Nimekirjad on välja pandud lennule registreerimise tsoonis.
Rongireis
Euroopa Liidu laiaulatuslik raudteevõrk hõlmab 195 000 kilomeetrit
raudteid ja teenindab kõikide liikmesriikide rahvusvahelisi reise. Mitmes
riigis on käigus süstikrongid, mille sõidukiirus ulatub 300 kilomeetrini
tunnis.
Suures mahus rahastatakse üleeuroopalisi transpordiprojekte, näiteks
raudteeühenduse loomist Lyonist kuni Poola-Ukraina piirini, Berliinist
Palermosse, Pariisist Bratislavasse ja Varssavist Helsingisse.
Tervishoid
Tervishoiuteenuste kättesaadavus
Igas Euroopa Liidu riigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis
viibivale Euroopa Liidu kodanikule, kes viibib nendes riikides ajutiselt ja on
seal haigestunud või õnnetusse sattunud, on tagatud tasuta või madala
hinnaga tervishoiuteenus. Nimetatud tervisekindlustus hõlmab vaid
avalikke meditsiiniteenuseid ning igal riigil on oma eeskirjad. Mõnedes
riikides on tervishoiuteenused tasuta, mõnel pool tuleb nende eest tasuda
osaliselt ning mõned riigid nõuavad täishinna tasumist, mille kindlustus
hiljem hüvitab. Arved, retseptid ja kviitungid tuleks alles hoida.
Euroopa tervisekindlustuse kaart, mis vahetab välja vormi E111,
lihtsustab tervishoiuteenuste kättesaadavust Euroopa Liidus ning
kiirendab kulude hüvitamist. Enam kui 50 miljonil ELi kodanikul on
juba Euroopa tervisekindlustuse kaart. Mõned riigid võtsid siseriiklikele
tervisekindlustuse kaartidele üle Euroopa kaardi elemendid, mõnes riigis
väljastatakse lisakaart. Kaardi saab kohalikust sotsiaalkindlustus- või
haiguskindlustusametist.
Ravimid
Kui kasutate retseptiravimeid, kandke retsepti endaga kaasas. Ärge võtke
kaasa rohkem ravimeid, kui reisi ajal vaja läheb, sest suur kogus ravimeid
äratab kahtlust.
Reisikindlustus
Soovitav on sõlmida reisikindlustus, sest vaid vähestes Euroopa Liidu
riikides on meditsiiniteenused tasuta. Haiguse või õnnetusjuhtumiga
välismaal võivad kaasneda transpordi-, majutus- ja kodumaale
tagasitoimetamise lisakulud, mille vastu on parem olla kindlustatud.
Kaitsesüstid
Euroopa Liidus reisimiseks ei ole üldiselt vaja kaitsesüstimisi teha.
Mõningad nõuded ja soovitused kehtivad aga Euroopa Liidu
ülemereterritooriumite osas. Enne reisile minekut pidage nõu arstiga.
Suplusvesi
Kogu ELis on suplusveele kehtestatud ranged normid. Suplusvee kvaliteeti
kontrollitakse regulaarselt ning Euroopa Komisjoni aastaaruannetest on
näha, et suplusvee kvaliteet paraneb pidevalt.
Sinilipp rannas või jahisadamas kinnitab, et vee kvaliteedinäitajad, ohutus,
teenused ja keskkonnahaldus selles piirkonnas vastavad nõuetele. Sinilipu
vääriliseks on tunnistatud 3000 randa ja sadamat 33 riigis, Euroopa riike on
nende seas 26. Seda vabatahtlikku liikumist koordineerib Rahvusvaheline
Keskkonnakoolituse Fond.
Parim aeg reisimiseks
Ilm
Euroopa kliima on enamasti mõõdukas. Järgnevas tabelis on toodud
keskmised temperatuurid Euroopa Liidu riikide pealinnades jaanuaris ja juulis.
Keskmine madalaim
Keskmine kõrgeim
jaanuar
juuli
º C
º C
A
Viin
– 4
25
B
Brüssel
– 1
23
CY
Nikosia
5
37
CZ
Praha
– 5
23
D
Berliin
– 3
24
DK
Kopenhaagen
– 2
22
E
Madrid
2
31
EST
Tallinn
– 10
20
F
Pariis
1
25
FIN
Helsingi
– 9
22
GB
London
2
22
GR
Ateena
6
33
H
Budapest
– 4
28
I
Rooma
5
30
IRL
Dublin
1
20
L
Luxembourg
– 1
23
LT
Vilnius
– 11
23
LV
Riia
– 10
22
M
Valletta
10
29
NL
Amsterdam
– 1
22
P
Lissabon
8
27
PL
Varssavi
– 6
24
S
Stockholm
– 5
22
SK
Bratislava
– 3
26
SLO
Ljubljana
– 4
27
Üksikasjalikuma teabe saamiseks jälgige ilmateateid ajakirjanduses või
võtke ühendust kohaliku turismiinfokeskusega.
Ajavööndid
Suveaeg
Tänavu minnakse kõikjal Euroopas suveajale üle 26. märtsil 2006. aastal, mil
kella keeratakse ühe tunni võrra edasi. Suveaeg lõpeb 29. oktoobril 2006,
mil kella ühe tunni võrra tagasi keeratakse.
Lemmikloomad
Koera või kassi reisile kaasavõtmine on tänu Euroopa Liidu ühtsele
lemmikloomapassile palju lihtsam. Passi võib väljastada iga loomaarst.
Kõikidel kassidel ja koertel peab olema pass, milles on üksikasjalikud
andmed vaktsineerimiste kohta marutaudi vastu. Iirimaa, Malta, Rootsi ja
Ühendkuningriik nõuavad ka tõendit vaktsineerimise tõhususe kohta.
Järgneva viie aasta jooksul juurutatakse mikrokiibi süsteem, mis võimaldab
loomi lihtsalt tuvastada. Selle ajani võib tuvastamiseks kasutada ka
tätoveeringut, välja arvatud Iirimaal, Maltal ja Ühendkuningriigis, kus
mikrokiibi paigaldamine on juba kohustuslik.
Kultuuriüritused
Euroopa Liit toetab igal aastal mitmeid kultuuriprojekte ja -üritusi kõikjal
Euroopas. Igal aastal valitakse Euroopa kultuuripealinn. 2006. aastal on
Euroopa kultuuripealinn Kreeka mandriosa lääneranniku sadamalinn
Pátra. Pidustuste raames korraldatakse linnas vastlakarneval, luule- ja
muusikapäevad, uuritakse tänapäevaseid lähenemisviise antiikteatrile ning
religiooni seost kunstiga, toimuvad teatriüritused. Üritused kulmineeruvad
laste kunstifestivaliga.
Euroopa kultuurikalender on tulvil muusika-, kunsti-, teatri-,
tantsu- ja filmifestivalidest ning spordiüritustest. 2006. aasta
maailmameistrivõistlused jalgpallis toimuvad Saksamaal. Võistluste
avamäng toimub 9. juunil Münchenis ja finaalkohtumine 9. juulil Berliinis.
Kui reisil midagi juhtub
Euroopa ühtne hädaabinumber 112
Kõikides Euroopa riikides on hädaabinumber on nii tava- kui ka
mobiiltelefonilt valides 112.
Kaotatud või varastatud asjad
Kõikidest vargusjuhtumitest tuleb teavitada kohalikku politseid. Kindlustus-
või hüvitusnõudele tuleb lisada politseitõend. Sulgege viivitamatult kõik
kaotatud või varastatud krediitkaardid. Passi vargusest teavitage lisaks
politseile ka päritoluriigi saatkonda või konsulaati.
Nõuanded õiguste kohta
Tasuta nõuannete saamiseks reisija ja muude õiguste ning selle kohta,
kust saada abi, helistage kõikjal Euroopa Liidus infoliini „EUROPE
DIRECT
“
numbril 00 800 6 7 8 9 10 11. Teavet võib küsida ka e-posti teel veebisaidi
europa.eu.int/europedirect
kaudu.
Sisseostud
Euroopa Liidu territooriumil
Ühest Euroopa Liidu riigist teise sõites ei ole mingeid piiranguid ostude ja
kaasavõetavate asjade suhtes, kui need on isiklikuks kasutamiseks ja mitte
edasimüügiks. Maksud (käibemaks ja aktsiis) on kauba hinda juba sisse
arvestatud ning teises Euroopa Liidu riigis lisamaksu tasuma ei pea.
Tubakas ja alkohol
Iga riik võib kehtestada isiklikuks tarbimiseks lubatud tubaka ja alkoholi
suunistasemed. Teisisõnu, nende kaubagruppide suures koguses tarnimisel
võidakse nõuda täiendavaid tõendeid, et kaubad on tõesti isiklikuks
tarbimiseks, ning ostudokumente. Nimetatud suunistasemed ei tohi olla
madalamad kui:
800 sigaretti
400 sigarillot
200 sigarit
1 kg tubakat
10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke
20 liitrit kangendatud veini (näiteks portveini või šerrit)
90 liitrit veini (sellest kuni 60 liitrit vahuveini)
110 liitrit õlut.
Mõned riigid (Austria, Belgia, Iirimaa, Itaalia (ainult Sloveenia suhtes), Prantsusmaa,
Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik) on kehtestanud piiratud
ajaks piirangud sigarettide ja mõnel juhul ka teatavate tubakatoodete osas, mis
on ostetud kaheksast 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud riigist (Eesti, Leedu,
Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari).
Euroopa Liitu sisenedes
Saabudes Euroopa Liitu väljastpoolt võib käibe- ja aktsiisimaksuvabalt tuua kaasa
kaupu isiklikuks tarbimiseks allpool loetletud kogustes. Samad eeskirjad kehtivad
ka siis, kui saabute Gibraltarilt, Kanaari saartelt, Kanalisaartelt või mujalt, kus ei
kehti Euroopa Liidu käibe- ja aktsiisimaks.
Tubakatooted
200 sigaretti või
100 sigarillot või
50 sigarit või
250 grammi tubakat
Alkohoolsed joogid
1 liiter alkohoolseid jooke, mille kangus on üle 22 mahuprotsendi, või
2 liitrit kangendatud veini või vahuveini
2 liitrit veini
Parfüümid
50 grammi
Tualettvesi
250 ml
Muud kaubad
Kuni 175 euro väärtuses
Alla 15aastase reisija puhul vähendatakse piirsummat 90 eurole kõikides
Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Eestis, Leedus, Madalmaades, Saksamaal,
Taanis, Ungaris ja Ühendkuningriigis. Selle piirsumma (175 eurot) raames
lubab Soome tuua riiki sisse kuni 16 liitrit õlut inimese kohta.
Käibemaksu tagastamine
Euroopa Liitu külastavad välismaalased saavad oma ELis viibimise ajal ostetud
kaupade eest käibemaksu tagasi, kui nad liidust lahkudes enne kolme kuu
möödumist kauba ostmisest esitavad kaubad koos käibemaksu tagastamiseks
vajalike dokumentidega pädevale tolliteenistusele. Vajalikud dokumendid
vormistab müüja, kuid et süsteemis osalemine on vabatahtlik, ei osale selles
kõik kauplused. Mõned riigid on kehtestanud käibemaksu tagastamisel
ostetud kaupade miinimumväärtuse.
Tarbijakaitse
Kõikides Euroopa Liidu riikides kehtivad tarbijakaitseseadused.
•
Toidukaupade vastavus kõrgetele toiduohutusnõuetele on tagatud nende
tootmisele, töötlemisele, värvainete- ja lisanditesisaldusele ning müügile
kehtestatud rangete eeskirjadega.
•
Euroopa Liidus kehtiva toiduainete märgistamise korra kohaselt peab
ostja saama kauba kohta täieliku info. Kõik koostisosad, kaasa arvatud
geneetiliselt muundatud koostisosad, värvained, säilitusained, magusained
ning muud keemilised lisandid peavad olema üksikasjalikult loetletud.
Eeskirjades on sätestatud ka mahepõllundustoodetele kehtivad nõuded.
•
Hindade võrdlemise lihtsustamiseks peab kauplustes olema märgitud ka
kauba ühiku (liitri või kilo) hind.
•
Kosmeetikatoodete puhul (nt päikesekaitsevahenditel) peab olema
märgitud toote säilivusaeg pärast selle avamist. Otsige avatud purgi
kujutisega piktogrammi.
•
Eksitav reklaam on ELis keelatud ning seadused kaitsevad
pakettpuhkusereiside ja puhkuseosakute ostjaid ebaõiglaste
lepingutingimuste ja ebaausate kaubandustavade eest.
Tarbijate nõustamine
Euroopa tarbijakeskused annavad praktilist teavet tarbijate õiguste kohta,
nõustavad kaebuste puhul ja pakuvad tuge vaidluste lahendamisel.
Tarbijakeskused on igas 25 liikmesriigis, samuti Islandil ja Norras.
Tarbijakeskuste loetelu leiate veebilehelt
europa.eu.int/comm/consumers/
redress/ecc_network/ecc_network_centers.pdf
Lillelogo
Lillelogoga märgistatakse Euroopa Liidu loodussõbralikke tarbekaupu
ehk „rohelisi“ tooteid alates pesupulbrist ning lõpetades
tekstiilikaupadega. Logoga märgistatud kaupade nimekirja leiab
veebisaidilt
www.eco-label.com
. Lillelogoga märgistatakse
loodussõbralikke hotelle, kodumajutuskohti ning noortehotelle.
Hiljuti laiendati lillelogo kasutamist ka telkimiskohtadele. Lillelogo
teavitab, et majutuskoht on vähendanud energia- ja veetarbimist,
kasutab taastuvaid energiaallikaid ning on astunud samme jäätmete
vähendamiseks.
E
u
r
o
o
p
a
r
e
i
s
i
j
u
h
t
E
u
r
o
o
p
a
r
e
i
s
i
j
u
h
t
Euroopa Liit
ELi riigid, kus on käibel euro
ELi riigid, kus euro ei ole käibel
©
V
a
n
P
a
r
y
s
M
e
d
i
a
© Van Parys Media
© Van Parys Media
© Getty images
© Van Parys Media
© Van Parys Media
© Van Parys Media
© Getty Images
2006
ISBN 92-79-00545-6
,!7IJ2H9-aafefj!
NA-71-05-869-ET-C
Suhtlemine
Keeled
Euroopa on keelte poolest rikas. Euroopa Liidu peamised keelerühmad on
germaani, romaani, slaavi, balti ja keldi. ELi institutsioonidel on
21 ametlikku keelt, kuid peale selle on veel palju vähemräägitavaid.
Paljud eurooplased räägivad lisaks oma emakeelele ka vähemalt üht
võõrkeelt, kuid püüdke Euroopas reisides kasutada inimestega rääkides
vähemalt mõnda väljendit kohalikus keeles. Alustada võiks näiteks
hommikuse tervitusega:
eesti keeles
. . . . .
Tere hommikust
portugali keeles
. .
Bom dia
hispaania keeles .
Buenos días
prantsuse keeles
.
Bonjour
hollandi keeles
. .
Goedemorgen
rootsi keeles
. . . . .
God morgon
iiri keeles . . . . . . . .
Dia dhuit
saksa keeles
. . . . . .
Guten Morgen
inglise keeles . . . .
Good morning
slovaki keeles
. . . .
Dobré ráno
itaalia keeles
. . . .
Buongiorno
sloveeni keeles
. . .
Dobro jutro
kreeka keeles . . . .
Kalimera
soome keeles
. . . .
Hyvää huomenta
leedu keeles . . . . .
Labas rytas
taani keeles
. . . . . .
Godmorgen
läti keeles
. . . . . . .
Labrīt
tšehhi keeles
. . . . .
Dobré ráno
malta keeles . . . . .
L-Ghodwa t-Tajba
ungari keeles
. . . . .
Jó reggelt
poola keeles
. . . .
Dzień dobry
Mobiiltelefon
Tänu Euroopa Liidu tehnilisele GSM-standardile saab mobiiltelefoni
kasutada kõikjal Euroopas ja mitmel pool mujal maailmas. Enne reisile
minekut võiks siiski võtta ühendust oma võrguoperaatoriga ja kontrollida,
kas Teie telefonipakett võimaldab kasutada rahvusvahelist rändlust.
Hinnad võivad olla kõrged ning Euroopa Komisjon jälgib rahvusvahelist
rändlusturgu ja kontrollib, et ei toimuks mingit konkurentsi kahjustavat
tegevust.
Üksikasjalikku teavet mobiilikõnede rändluse hindade kohta saab ELi
veebisaidilt
europa.eu.int/information_society/roaming
. See võimaldab
valida välismaal tehtavate kõnede jaoks odavaima võrgu. Veebisaidil on
lai valik Euroopa Liidu 25 liikmesriigi kõikide operaatorite pakutavatest
hindadest ja otseviidad nende operaatorite kodulehtedele, samuti juhised
ja näpunäited rahvusvahelise rändluse kasutamiseks.
Telefon
Kogu Euroopa Liidus on rahvusvaheliste kõnede jaoks vaid üks eesliide.
See on 00.
Riikide koodid on:
A
Austria
43
B
Belgia
32
CY
Küpros
357
CZ
Tšehhi Vabariik
420
D
Saksamaa
49
DK
Taani
45
E
Hispaania
34
EST
Eesti
372
F
Prantsusmaa
33
FIN
Soome
358
GB
Ühendkuningriik
44
GR
Kreeka
30
H
Ungari
36
I
Itaalia
39
IRL
Iirimaa
353
L
Luksemburg
352
LT
Leedu
370
LV
Läti
371
M
Malta
356
NL
Madalmaad
31
P
Portugal
351
PL
Poola
48
S
Rootsi
46
SK
Slovakkia
421
SLO
Sloveenia
386
Internet
Rohked internetikohvikud pakuvad reisil olijale võimalust sirvida e-posti,
võtta vastu sõnumeid või surfata Internetis. Paljudes hotellides on tubades
internetiühendus, kuhu saab ühendada isikliku sülearvuti, kui see on
reisil kaasas. Sissehelistusteenuse puhul veenduge, et helistate kohalikule
numbrile. Teises riigis asuvale serverile helistades on ühenduskulud
oluliselt suuremad.
Teine võimalus on kasutada lennujaamades, rongijaamades ja mujal
pakutavat WiFi-võrku. Traadita interneti levialad on tavaliselt selgelt
märgistatud, kuid arvutil peab olema vastav võrgukaart.
Elektrienergia
Kogu Euroopas kasutatakse vahelduvvoolu (230 volti, 50 hertsi). Iirimaal,
Küprosel, Maltal ja Ühendkuningriigis on kandilised kolmeharulised
pistikud, kuid üldiselt on kõikides teistes Euroopa Liidu riikides
kaheharulised pistikud. Pistikud võivad olla erinevad, kuid üldiselt
peaks olema võimalik kõikjal kasutada fööni ja pardlit. Sageli müüakse
lennujaamas või turismikeskustes ka vastavaid adaptereid.
Muu teave Euroopa Liidu kohta
Teave Euroopa Liidu kohta on internetis kõikides ametlikes
keeltes. Eestikeelse teabe leidmiseks võib kasutada Euroopa
serverit
europa.eu.int
.
Üle kogu Euroopa on sadu kohalikke ELi teabekeskusi.
Lähima keskuse aadressi leiate veebilehelt
europa.eu.int/comm/relays/index_en.htm
.
„EUROPE
DIRECT
“ on teenus, mille vahendusel saate vastuse
küsimusele Euroopa Liidu kohta. Selleks helistage tasuta
numbril
00 800 6 7 8 9 10 11
(või väljaspool ELi tasulisel
numbril (32 2) 299 96 96) või saatke e-kiri veebilehe
europa.eu.int/europedirect
vahendusel
.
Eestikeelset teavet ja väljaandeid Euroopa Liidu kohta leiate:
EUROOPA KOMISJONI ESINDUS EESTIS
Kohtu 10
10130 Tallinn
Tel: (372) 6 264 400
Faks: (372) 6 264 439
E-post: PRESS-REP-ESTONIA@cec.eu.int
www.euroopaliit.ee
EUROOPA PARLAMENDI INFOBÜROO EESTIS
Roosikrantsi 11
10119 Tallinn
Tel: (372) 6 676 321
Faks: (372) 6 676 322
E-post: eptallinn@europarl.eu.int
Rahvusraamatukogu
Euroopa Liidu infokeskus
Tõnismägi 2
15189 Tallinn
Tel: (372) 6 307 330
Faks: (372) 6 451 997
E-post: elik@nlib.ee
Eurotelefon
Tel: 0 800 3330
E-post: info@eurotelefon.ee
Euroopa Komisjoni ning Euroopa Parlamendi esindused ja bürood on olemas kõikides
Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Komisjoni delegatsioonid asuvad üle maailma.
Tartu Ülikooli Raamatukogu
eurodokumentatsiooni keskus
W. Struve 1
50091 Tartu
Tel: (372) 7 375 780
E-post: paring@utlib.ee
www.euroinfo.ee
Audentese Ülikooli
eurodokumentatsiooni keskus
Tondi 84
11316 Tallinn
Tel: (372) 6 996 596
Faks: (372) 6 996 600
E-post: ylikool@audentes.ee
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja
euroinfo keskus
Toom-Kooli 17
10130 Tallinn
Tel: (372) 6 448 079
Faks: (372) 6 460 245
E-post: einfo@koda.ee
www.koda.ee/euroinfokeskus/
Turismiinfo
Laialdasemat teavet Euroopa Liidu riikide vaatamisväärsuste kohta leiab
nende riikide ametlike turismiorganisatsioonide veebisaitidelt.
A
Austria
www.austria.info
B
Belgia
www.visitflanders.com
www.opt.be
CY
Küpros
www.visitcyprus.org.cy
CZ
Tšehhi Vabariik
www.czechtourism.com
D
Saksamaa
www.germany-tourism.de
DK
Taani
www.visitdenmark.com
E
Hispaania
www.spain.info
EST
Eesti
www.visitestonia.com
F
Prantsusmaa
www.franceguide.com
FIN
Soome
www.finland-tourism.com
GB
Ühendkuningriik
www.visitbritain.com
GR
Kreeka
www.gnto.gr
H
Ungari
www.hungarytourism.hu
I
Itaalia
www.enit.it/default.asp
Riikide lühendid on
autonumbritel kasutatavad
riigitähised.
IRL
Iirimaa
www.ireland.ie
L
Luksemburg
www.ont.lu
LT
Leedu
www.travel.lt
LV
Läti
www.latviatourism.lv
M
Malta
www.visitmalta.com
NL
Madalmaad
www.holland.com
P
Portugal
www.visitportugal.com
PL
Poola
www.poland-tourism.pl
S
Rootsi
www.visit-sweden.com
SK
Slovakkia
www.slovakiatourism.sk
SLO
Sloveenia
www.slovenia.info
© Van Parys Media
© Getty Images
Euroopa Liidu liikmesriigid
2005. aasta andmed.
Allikas
: Eurostat (europa.eu.int/comm/eurostat).
(
2
) 2003.
(
3
)
Allikas:
www.census.gov
Poranešna Jugoslovenska
Republika M akedonija
Endine Jugoslaavia
M akedoonia Vabari k
©
Jaanuar 2006 —
EUROOPA KOMISJON
Teabevahetuse peadirektoraat
© 2010-2024 YouScribe