Euroopa konvendi koostatud Euroopa põhiseaduse eelnõu
32 pages
Estonian

Découvre YouScribe en t'inscrivant gratuitement

Je m'inscris

Euroopa konvendi koostatud Euroopa põhiseaduse eelnõu

Découvre YouScribe en t'inscrivant gratuitement

Je m'inscris
Obtenez un accès à la bibliothèque pour le consulter en ligne
En savoir plus
32 pages
Estonian
Obtenez un accès à la bibliothèque pour le consulter en ligne
En savoir plus

Description

Euroopa konvendikoostatud Euroopa põhiseaduse eelnõuEsitluskodanikeleEUROOPA LIIT1Euroopa põhiseaduse kehtestamise lepingu eelnõu,( ) mille on koostanud Euroopa konventja mis esitati 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis kogunenud Euroopa Ülemkogule, koosnebneljast osast, millest esimeses käsitletakse Euroopa Liidu põhiseaduslikku ülesehitust,teise on inkorporeeritud liidu põhiõiguste harta, kolmas käsitleb liidu poliitikavaldkondi jatoimimist ning viimane sisaldab üld- ja lõppsätteid.Käesoleva esitluse eesmärk on selgitada Euroopa konvendi koostatud põhiseaduse lepingueelnõu panust, pidades silmas Laekenis 15. detsembril 2001 Euroopa Ülemkogul riigi- javalitsusjuhtide poolt vastu võetud Euroopa Liidu tulevikku käsitlevas deklaratsioonis väljen-datud nõudmisi: sillutada teed põhiseadusele, mis vastaks Euroopa kodanike ootustele jamuudaks Euroopa Liidu demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.Kui soovite olla kursis Euroopa Liidu tuleviku üle käivate debattidega, ühinege meiegaFuturumis:http://europa.eu.int/futurum1( ) Põhiseaduse lepingu eelnõu täisteksti leiate järgmisel aadressil:http://europa.eu.int/futurumLisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Europa serverist (http:/europa.eu.int).Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2004.ISBN: 92-894-6451-8© Euroopa ühendused, 2004Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Sujets

Informations

Publié par
Nombre de lectures 105
Langue Estonian
Poids de l'ouvrage 2 Mo

Extrait

Euroopa konvendi
koostatud Euroopa
põhiseaduse eelnõu
Esitlus
kodanikele
EUROOPA LIIT1Euroopa põhiseaduse kehtestamise lepingu eelnõu,( ) mille on koostanud Euroopa konvent
ja mis esitati 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis kogunenud Euroopa Ülemkogule, koosneb
neljast osast, millest esimeses käsitletakse Euroopa Liidu põhiseaduslikku ülesehitust,
teise on inkorporeeritud liidu põhiõiguste harta, kolmas käsitleb liidu poliitikavaldkondi ja
toimimist ning viimane sisaldab üld- ja lõppsätteid.
Käesoleva esitluse eesmärk on selgitada Euroopa konvendi koostatud põhiseaduse lepingu
eelnõu panust, pidades silmas Laekenis 15. detsembril 2001 Euroopa Ülemkogul riigi- ja
valitsusjuhtide poolt vastu võetud Euroopa Liidu tulevikku käsitlevas deklaratsioonis väljen-
datud nõudmisi: sillutada teed põhiseadusele, mis vastaks Euroopa kodanike ootustele ja
muudaks Euroopa Liidu demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.
Kui soovite olla kursis Euroopa Liidu tuleviku üle käivate debattidega, ühinege meiega
Futurumis:
http://europa.eu.int/futurum
1( )
Põhiseaduse lepingu eelnõu täisteksti leiate järgmisel aadressil:
http://europa.eu.int/futurum
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Europa serverist (http:/europa.eu.int).
Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2004.
ISBN: 92-894-6451-8
© Euroopa ühendused, 2004
Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.
Printed in Germany
TRÜKITUD VALGELE KLOORIVABALE PABERILEEuroopa konvendi
koostatud Euroopa
*põhiseaduse eelnõu ( )
Esitlus
kodanikele
(*) Käesolev dokument on vaid informatiivne.
See ei pruugi kajastada Euroopa institutsioonide arvamusi.
EUROOPA LIIT See põhineb Euroopa Ülemkogule 20. juunil 2003
Thessaloníkis esitatud põhiseaduse lepingu eelnõul.Sisukord
1. Põhiseaduse lepingu eelnõu päritolu ja areng 3
2. Põhiseaduse lepingu eelnõu ülesehitus 6
3. Põhiseadus Euroopa kodanikele 7
3.1 Liidu väärtused ja eesmärgid 7
3.2 Euroopa kodakondsus ja põhiõigused 8
3.2.1 Euroopa kodakondsus 8
3.2.2 Põhiõigused 9
3.3 Kes mida liidus teeb? Pädevuse selgitus 10
3.4 Lähimuspõhimõte – pädevuse kohase kasutamise tagamine 11
3.5 Õiguspärane ja demokraatlik liit 11
3.6 Kuulumine liitu 12
4. Institutsioonid Euroopa projekti teenistuses 13
4.1 Liidu institutsiooniline raamistik 13
4.1.1 Euroopa Parlament 13
4.1.2 Euroopa Ülemkogu 14
4.1.3 Ministrite nõukogu 14
4.1.4 Euroopa Komisjon 15
4.1.5 Välisminister 16
4.1.6 Liidu kohus 17
4.1.7 Euroopa Keskpank (EKP) 17
4.1.8 Kontrollikoda 18
4.1.9 Regioonide komitee 18
4.1.10 Majandus- ja sotsiaalkomitee 18
5. Liidu tegevusvahendid 19
5.1 Vahendite lihtsustamine 19
5.2 Seadusandlik menetlus 19
5.3 Liidu rahalised vahendid 21
6. Liidu välispoliitiline tegevus 22
7. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala 24
8. Muud liidu poliitikavaldkonnad – põhiseaduse panus 26
9. Põhiseaduse jõustumine ja läbivaatamine 27
10. Mis juhtub pärast konventi? 281. Põhiseaduse lepingu
eelnõu päritolu ja areng
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Euroopa Liidu põhilepinguid mitmeti Lepingute korraline
muudetud. Iga muudatuse valmistas ette valitsustevaheline konverents, mis läbivaatamine
ühendas liikmesriikide valitsuste esindajaid mitme kuu jooksul. Valitsustevahelise
konverentsi töös osales ka Euroopa komisjon, samuti oli kaasatud Euroopa
Parlament.
Veebruaris 1986 allkirjastatud ühtne Euroopa akt võimaldas liidul luua ühtse
turu ja kehtestada oma territooriumil isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba
liikuminse, mida saavad kasutada Euroopa ettevõtted ja kodanikud.
Kuus aastat hiljem allkirjastatud Maastrichti leping võimaldas liidul mitmes
valdkonnas edasi areneda: ühisraha kehtestamine, ühtne välispoliitika, koostöö
justiits- ja siseküsimustes.
Ent pärast Maastrichti Euroopa poliitilise liidu edasine areng mõnevõrra aeglustus. Intitutsioonilise reformi
Kahe valitsustevahelise konverentsi tulemusel allkirjastati mõõdukalt edukad vajadus seoses liidu
Amsterdami (1997) ja Nice’i (2001) lepingud, mida iseloomustavad nõrgemad laienemisega
poliitilised otsused ning paljud institutsioonilised küsimused, mis olid liidu
laienemise eelõhtul elulise tähtsusega, kuid jäid lahendamata (kuidas tagada 25
või enama liikmesriigiga liidu sujuv toimimine, kuidas garanteerida Euroopa riike
ja inimesi esindavate institutsioonide õiguspärasus?).
Kui detsembris 2000 jõudsid Nice’is kohtunud viieteistkümne liikmesriigi riigipe- Nice’is kogunenud
ad ja valitsusjuhid kokkuleppele põhilepingute läbivaatamise osas, pidasid nad Euroopa Ülemkogu
vajalikuks jätkata institutsioonilist reformi, mida nii mõnegi arvates oli Nice’i lepin- algatus
gus väljendatud liiga kõhklevalt. Euroopa Ülemkogu algatas laiema ja üldisema
debati Liidu tuleviku üle, mille eesmärk on põhilepingud uuesti läbi vaadata.
Põhiseaduse lepingu eelnõu | 3Laekeni deklaratsioon Aasta pärast Nice’i tippkohtumist kogunes Euroopa Ülemkogu Laekenis ja 15.
detsembril 2001 võttis vastu deklaratsiooni Euroopa Liidu tuleviku kohta, millega
võeti kohustus muuta liit demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks
ning koostada põhiseadus, reageerides nii Euroopa kodanike ootustele.
Konvent – uus avatum ja Meetodit, mida lepingute läbivaatamiseks seni kasutati, on palju kritiseeritud.
läbipaistvam meetod Euroopa integratsioon on kõigi kodanike asi. Tähtsamaid küsimusi selles arengus
lepingute läbivaatamiseks ei saa enam otsustada suletud uste taga toimuvatel valitsustevahelistel
konverentsidel, kuhu kogunevad ainult liikmesriikide valitsusjuhid. Ettevalmi-
stuste tegemisel võimalikult läbipaistvaks ja laiaulatuslikuks järgmiseks valitsuste-
vaheliseks konverentsiks otsustas Euroopa Ülemkogu kokku kutsuda konvendi,
mis koondaks debati peamised huvirühmad: 15 liikmesriigi ja 13 kandidaatriigi
valitsuste esindajad, nende riikide parlamentide esindajad, Euroopa Parlamendi ja
Euroopa Komisjoni esindajad, 13 vaatlejat regioonide komiteest ning majandus- ja
sotsiaalkomiteest, Euroopa sotsiaalpartnerite esindajad ja Euroopa ombudsman.
Konvendi meetod on võimaldanud esimest korda väljendada kõiki Euroopa ja
riikide seisukohti laiaulatuslikus, avatud ja läbipaistvas arutelus.
Konvendi mandaat – leida Laekenis kogunenud Euroopa Ülemkogu kehtestas V. Giscard d’Estaing’i
vastused erinevatele juhtimisel töötava konvendi 105 liikme ja asendusliikme mandaadiga. Eesmärk
küsimustele Euroopa oli uurida liidu edasise arengu raames tõstatatud põhiküsimusi ja otsida
tuleviku kohta vastuseid, esitades need dokumendis, mida kasutatakse valitsustevahelise
konverentsi läbirääkimiste lähtekohana; konverents teeb Euroopa Liidu lepingu
kohaselt lõppotsused. Teatavad teemad määras kindlaks Laekenis kogunenud
Euroopa Ülemkogu. Kuidas tagada liidu volituste parem jaotuvus, kuidas
lihtsustada vahendeid, mille abil liit võtab meetmeid, kuidas Euroopa Liidus
demokraatiat, läbipaistvust ja tõhusust paremini tagada, kuidas lihtsustada
kehtivaid lepinguid ja kas see lihtsustamine aitab kaasa Euroopa põhiseaduse
vastuvõtmisele?
Konvendi töökorraldus: Konvendi arutelude juhtimiseks moodustati presiidium, kuhu kuulub kaksteist
president V. Giscard d’Estaing, liiget: president V. Giscard d’Estaing ja kaks asepresidenti (G. Amato ja
töö juhtimiseks presiidium J. L. Dehaene), kolme liikmesriigi esindajad, mis olid konvendi ajal nõukogu
eesistujariigid, kaks esindajat riikide parlamentidest, kaks esindajat Euroopa
Parlamendist ja kaks esindajat komisjonist (M. Barnier ja A. Vitorino). Lisaks
sellele kutsuti kohtumistel osalema Sloveenia parlamendi esindaja.
4 | Põhiseaduse lepingu eelnõuKonvendi esimene istung peeti 28. veebruaril 2002. Viieteistkümne kuu jooksul Plenaaristungid ja
kogunes konvent kahe-kolmepäevastele plenaaristungitele ja igal kuul toimus töörühmad
üks või kaks kohtumist Euroopa Parlamendi hoones Brüsselis. Konvendi
plenaaristungitega paralleelselt korraldati töö ka töörühmades, iga töörühma
juhtis presiidiumi liige ning seal keskenduti konkreetsetele teemadele.
Läbipaistvuse huvides avaldati konvendi internetileheküljel (http://european- Internetilehekülg
convention.eu.int) konvendi liikmete panused, debattide protokollid ja eelnõude
tekstid, mille üle arutelusid peeti.
Debattide edasiseks laiendamiseks ja kõigi eurooplaste kaasamiseks oli üks Kodanikuühiskonna
konvendi plenaaristung pühendatud kodanikuühiskonna ärakuulamisele. f

  • Univers Univers
  • Ebooks Ebooks
  • Livres audio Livres audio
  • Presse Presse
  • Podcasts Podcasts
  • BD BD
  • Documents Documents