Siim KALLASe kuulamine (haldusküsimused, audit ja pettusevastane võitlus)

Thibault Lesénécal

Informations

• Publié par: Shueh
• Nombre de lectures: 103
• Langue: Estonian

Extrait

Siim KALLASe kuulamine (haldusküsimused,

audit ja pettusevastane võitlus)

Täna pärastlõunal toimunud Siim KALLASe kuulamisega jõudsid lõpule Euroopa

Parlamendis veidi üle kahe nädala väldanud Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide

kuulamised.

Eestlane

Siim

Kallas

on

kandidaadiks

komisjoni

asepresidendi

ametikohale,

kelle

valdkondadeks

uues

komisjonikoosseisus

on

kavandatud

haldusküsimused, audit ja pettusevastane võitlus. Hr Kallas tutvustas saadikutele oma

vaateid

personalijuhtimise,

Euroopa

Liidu

eelarve

parema

rakendamise

ja

pettusevastamise võitluse osas. Kuulamise viis läbi eelarvekontrollikomisjoni esimees

Szabolcs FAZAKAS (PES, HU).

Volinikukandidaat

tunnistas saadikutele, et "Euroopa Liidu haldussüsteemi kuvand

vajab parendamist" ning et tuleb jätkata tööd "

veenmaks üldsust, et Euroopa Liidule

usaldatud raha on heades kätes ja seda kulutatakse otstarbekalt

". Tema sõnul tuleks

kõigi tasandite ametnikke valida professionaalsuse, oskuste ja võimete järgi. Ta

nimetas poliitilisi ametimääramisi "

oma aja äraelanuteks

". Hr Kallas sõnas, et tema

"

ülesanne on süsteem, mis aitaks inimesi nende töös, mitte ei looks neile uusi

takistusi

". Volinikukandidaadi eesmärgiks on ka "

institutsioonidevaheline töökorraldus

selgemaks muuta, vältida kattuvusi ja tagada vastutusalade läbipaistvus

". Väljapoole

organisatsiooni informatsiooni lekitanud ametnike kaitse kohta ütles Kallas, et tuleb

luua "

õhkkond, kus kriitika on teretulnud ja sellega tegeldakse konstruktiivselt

", nii et

reformid tuleneksid sisemisest algatusest ja mitte välisest survest. Hr Kallasel on kavas

ka edendada e-valitsuse ideed ja parandada komisjoni turvalisust.

Auditi osas lubas volinikukandidaat teha tööd selles suunas, et saada Euroopa

Kontrollikojalt positiivne avaldus Euroopa Liidu eelarvest tehtud maksete kohta.

Komisjoni siseauditi kohta leidis hr Kallas, et seda tuleks "

käsitada kui usaldusväärset

ja teatraalsusest vaba õhkkonda avalikuks aruteluks parema töökorralduse üle

".

Pettusevastasevõitlusest rääkides viitas volinikukandidaat, et üle 80 protsendi liidu

eelarvest kulutatakse Euroopa Liidu liikmesriikides ning seetõttu on tema sõnul vaja

väga head seadusandlust ning tugevat ja tõhusat koostööd nii liikmesriikidega kui ka

nende vahel. Hr Kallas sõnas, et "

jõud tuleb ühendada valdkondades, kus liiguvad

suured rahad: nt toll, põllumajandus ja struktuurifondid

". Volinikukandidaat märkis

kahetsusega, et pettusevastase võitluse amet OLAF ei ole suutnud üldsuse silmis

veendumust tekitada, et Euroopa Liidu rahaasju hallatakse usaldusväärselt. "

Ma tahan,

et OLAFist saaks usaldusväärsuse alustala ning et teda ei seostataks kahtluste ja

spekulatsioonidega

", sõnas volinikukandidaat saadikutele.

Lõpuks kinnitas hr Kallas, et teavitab parlamenti arengutest tema kavandatavas

pädevusvaldkonnas "

nii sageli ja nii palju kui võimalik

".

Komisjoni reform

Vastuseks José POMÉS RUIZ (EPP-ED, ES) küsimusele volinik Neil KINNOCKi

algatatud reformide kohta sõnas hr Kallas, et komisjon on möödunud viie aasta jooksul

põhjalikult muutunud, sh kõrgete ametikohtade roteerimine, ning et ta näeb oma

põhiülesandena alustatud reformide sujuvat rakendamist. Ta lisas, et uurib siiski veel

võimalikku reeglite lihtsustamist. Manuel MEDINA ORTEGA (PES, ES) tõstatatud

probleemile, et uute reeglite ja kontrollide paljusus võib komisjoni tööd halvata, leidis hr

Kallas vastuseks, et uus reeglistik on tasakaalus, kuid lubas küsimust täpsemalt uurida.

Brigitte DOUAY (PES, FR) küsimusele volinikukandidaadi ametiaja prioriteetide kohta,

sõnas hr Kallas, et keskendub realistliku tööprogrammi, tegevuspõhise juhtimise ja

võimalikult vähebürokraatliku haldussüsteemi saavutamisele.

Alexander STUBBi (EPP-ED, FI) küsimusele komisjoni halduseelarve piisavuse kohta

vastas volinikukandidaat, et rohkem rahastust oleks vaja turvalisusele, koolitusele ja

infotehnoloogiale.

Hr Kallasele esitati ka mitmeid küsimusi väljapoole komisjoni informatsiooni lekitanud

ametnike kaitse kohta. Volinikukandidaat vastas Nils LUNDGRENile (IND/DEM, SE) ja

Hans-Peter MARTINile (IND, AT), et kuigi ametnikud vajavad kaitset, tuleb töötada

süsteemi loomise nimel, kus selline infolekitamine ei oleks vajalik. Samuti rõhutas ta, et

"

tuleks tegeleda sõnumi, mitte sõnumitoojaga

".

Siseaudit

Volinikukandidaat sõnas vastuseks Herbert BÖSCHi (PES, AT) küsimusele, et

komisjoni siseaudiitori Jules MUISi aruanne on hetkel arutlusel järelauditi komitees.

Kuigi hr Kallas ei soovinud aruande sisu saadikutega jagada, lubas ta, et siseauditi

teenistuse

aastaaruanne

saab

tulevikus

olema

saadaval

põhjalikumal

kujul.

Volinikukandidaat

andis

samuti

lubaduse

parlamendiraportööre

regulaarselt

informeerida.

Välisaudit

Jan MULDER (ALDE, NL) viitas Euroopa Kontrollikoja soovimatusele näidata oma

aastaaruandes liidu eelarverahade kasutamise probleeme liikmesriigiti. Saadik soovitas

komisjonil kõige probleemsemate sektorite ja liikmesriikidega tegeleda ning vajadusel

maksed lõpetada. Hr Kallas leidis, et praegune olukord on ebarahuldav ning lubas ka

proovida veenda liikmesriike selles. Samuti viitas ta sellele, et komisjon on mõnedel

juhtudel makseid peatanud. Ta lisas hr Raimer BÖGE (EPP-ED, DE) küsimusele

vastates, et mõned liikmesriigid on olnud koostööaltimad ning pakkus välja, et

kontrollikoja kaasabil tuleks luua süsteem, mis annaks praegusest olukorrast parema

ülevaate.

OLAF

Mitmed saadikud avaldasid meelehärmi selle üle, et OLAF ei tööta piisavalt hästi.

Vastuseks lubas hr Kallas tutvuda põhjalikumalt komisjoni ettepanekutega OLAFi

reformiks ning kinnitas, et "

OLAF peab jääma nii sõltumatuks kui võimalik

".

Kohtuprotsess 10 miljoni dollari üle

Bart STAES (Greens/EFA, BE) palus volinikukandidaadil anda lisainfot süüdistuste

kohta nn kümne miljoni dollari afääri osas. Hr Kallas kinnitas, et Eesti Pank ei olnud

kaasa läinud saadiku viidatud kahtlase isiku pakutud skeemiga ning et ta ei ole kunagi

isiklikult kohtunud Abraham Sheriga. Samuti kinnitas ta, et ei olnud saatnud nõunikku

Urmas Kaju Šveitsi skeemi üksikasjadega tutvuma. Samuti viitas volinikukandidaat

sellele, et tema juhtu oli nelja aasta jooksul põhjalikult uuritud. Ta avaldas lootust, et

kuna ta on peale Eesti Panga presidendi ametit mitmeid vastutusrikkaid ameteid

pidanud, hinnatakse teda selle järgi.

Vastutus Euroopa Parlamendi ees

Umberto GUIDONI (EUL/NGL, IT) küsimuse vastuseks sõnas hr Kallas, et ta ei näe

põhjust volinike käitumiskoodeksi muutmiseks.

Tõukefondid

Anne JENSEN (ALDE, DK) tõstatatud küsimuse vastuseks sõnas hr Kallas, et toetab

volinikukandidaadi GRYBAUSKAITE arvamust, et tõukefondide rahastuse lagi, mis on

4-protsenti SKTst, piirab enam vaesemaid kui rikkamaid liikmesriike.

Euroopa Komisjoni kolleegiumi heakskiitmine

Pärast kuulamiste lõppu koostavad vastutavate parlamendikomisjonide esimehed

hinnangukirjad, mis saadetakse parlamendi presidendile. Fraktsiooniesimehed saavad

võimaluse arutleda nende üle sel kolmapäeval (13.10) toimuval konverentsil, peale

mida teeb parlamendi president kuulamiste tulemused avalikuks. Pressikonverents

toimub kolmapäeval kell 13.30 Eesti aja järgi.

Komisjoni

kogu

koosseisu

heakskiitmine

või

tagasilükkamine

läheb

täiskogul

hääletusele esialgse päevakorra järgi 27. oktoobril Strasbourg'is toimuval istungjärgul.

Hääletatakse fraktsioonide resolutsioonide üle.

Kuulamiste kohta saate lisainfot Euroopa Parlamendi kuulamiste lehekülje aadressil

http://www.europarl.eu.int/press/audicom2004/index_et.htm

.

Muuhulgas

saab

leheküljelt maha laadida kõrge resolutsiooniga pilte.

11.10.2004

Eelarvekontrollikomisjon

President: Szabolcs FAZAKAS (PES, HU)

Pressiinfo:

Elina Viilup - tel [phone] e-post:

[e-mail]

Marjory van den Broeke - tel [phone] e-post:

[e-mail]

Leena Maria Linnus - tel [phone] e-post:

[e-mail]