Euroopa konvendi koostatud Euroopa põhiseaduse eelnõu

-

Documents
32 pages
Obtenez un accès à la bibliothèque pour le consulter en ligne
En savoir plus

Description

Euroopa konvendikoostatud Euroopa põhiseaduse eelnõuEsitluskodanikeleEUROOPA LIIT1Euroopa põhiseaduse kehtestamise lepingu eelnõu,( ) mille on koostanud Euroopa konventja mis esitati 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis kogunenud Euroopa Ülemkogule, koosnebneljast osast, millest esimeses käsitletakse Euroopa Liidu põhiseaduslikku ülesehitust,teise on inkorporeeritud liidu põhiõiguste harta, kolmas käsitleb liidu poliitikavaldkondi jatoimimist ning viimane sisaldab üld- ja lõppsätteid.Käesoleva esitluse eesmärk on selgitada Euroopa konvendi koostatud põhiseaduse lepingueelnõu panust, pidades silmas Laekenis 15. detsembril 2001 Euroopa Ülemkogul riigi- javalitsusjuhtide poolt vastu võetud Euroopa Liidu tulevikku käsitlevas deklaratsioonis väljen-datud nõudmisi: sillutada teed põhiseadusele, mis vastaks Euroopa kodanike ootustele jamuudaks Euroopa Liidu demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.Kui soovite olla kursis Euroopa Liidu tuleviku üle käivate debattidega, ühinege meiegaFuturumis:http://europa.eu.int/futurum1( ) Põhiseaduse lepingu eelnõu täisteksti leiate järgmisel aadressil:http://europa.eu.int/futurumLisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Europa serverist (http:/europa.eu.int).Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2004.ISBN: 92-894-6451-8© Euroopa ühendused, 2004Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Sujets

Informations

Publié par
Nombre de visites sur la page 105
Langue Estonian
Signaler un problème

Euroopa konvendi
koostatud Euroopa
põhiseaduse eelnõu
Esitlus
kodanikele
EUROOPA LIIT1Euroopa põhiseaduse kehtestamise lepingu eelnõu,( ) mille on koostanud Euroopa konvent
ja mis esitati 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis kogunenud Euroopa Ülemkogule, koosneb
neljast osast, millest esimeses käsitletakse Euroopa Liidu põhiseaduslikku ülesehitust,
teise on inkorporeeritud liidu põhiõiguste harta, kolmas käsitleb liidu poliitikavaldkondi ja
toimimist ning viimane sisaldab üld- ja lõppsätteid.
Käesoleva esitluse eesmärk on selgitada Euroopa konvendi koostatud põhiseaduse lepingu
eelnõu panust, pidades silmas Laekenis 15. detsembril 2001 Euroopa Ülemkogul riigi- ja
valitsusjuhtide poolt vastu võetud Euroopa Liidu tulevikku käsitlevas deklaratsioonis väljen-
datud nõudmisi: sillutada teed põhiseadusele, mis vastaks Euroopa kodanike ootustele ja
muudaks Euroopa Liidu demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.
Kui soovite olla kursis Euroopa Liidu tuleviku üle käivate debattidega, ühinege meiega
Futurumis:
http://europa.eu.int/futurum
1( )
Põhiseaduse lepingu eelnõu täisteksti leiate järgmisel aadressil:
http://europa.eu.int/futurum
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Europa serverist (http:/europa.eu.int).
Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2004.
ISBN: 92-894-6451-8
© Euroopa ühendused, 2004
Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.
Printed in Germany
TRÜKITUD VALGELE KLOORIVABALE PABERILEEuroopa konvendi
koostatud Euroopa
*põhiseaduse eelnõu ( )
Esitlus
kodanikele
(*) Käesolev dokument on vaid informatiivne.
See ei pruugi kajastada Euroopa institutsioonide arvamusi.
EUROOPA LIIT See põhineb Euroopa Ülemkogule 20. juunil 2003
Thessaloníkis esitatud põhiseaduse lepingu eelnõul.Sisukord
1. Põhiseaduse lepingu eelnõu päritolu ja areng 3
2. Põhiseaduse lepingu eelnõu ülesehitus 6
3. Põhiseadus Euroopa kodanikele 7
3.1 Liidu väärtused ja eesmärgid 7
3.2 Euroopa kodakondsus ja põhiõigused 8
3.2.1 Euroopa kodakondsus 8
3.2.2 Põhiõigused 9
3.3 Kes mida liidus teeb? Pädevuse selgitus 10
3.4 Lähimuspõhimõte – pädevuse kohase kasutamise tagamine 11
3.5 Õiguspärane ja demokraatlik liit 11
3.6 Kuulumine liitu 12
4. Institutsioonid Euroopa projekti teenistuses 13
4.1 Liidu institutsiooniline raamistik 13
4.1.1 Euroopa Parlament 13
4.1.2 Euroopa Ülemkogu 14
4.1.3 Ministrite nõukogu 14
4.1.4 Euroopa Komisjon 15
4.1.5 Välisminister 16
4.1.6 Liidu kohus 17
4.1.7 Euroopa Keskpank (EKP) 17
4.1.8 Kontrollikoda 18
4.1.9 Regioonide komitee 18
4.1.10 Majandus- ja sotsiaalkomitee 18
5. Liidu tegevusvahendid 19
5.1 Vahendite lihtsustamine 19
5.2 Seadusandlik menetlus 19
5.3 Liidu rahalised vahendid 21
6. Liidu välispoliitiline tegevus 22
7. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala 24
8. Muud liidu poliitikavaldkonnad – põhiseaduse panus 26
9. Põhiseaduse jõustumine ja läbivaatamine 27
10. Mis juhtub pärast konventi? 281. Põhiseaduse lepingu
eelnõu päritolu ja areng
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Euroopa Liidu põhilepinguid mitmeti Lepingute korraline
muudetud. Iga muudatuse valmistas ette valitsustevaheline konverents, mis läbivaatamine
ühendas liikmesriikide valitsuste esindajaid mitme kuu jooksul. Valitsustevahelise
konverentsi töös osales ka Euroopa komisjon, samuti oli kaasatud Euroopa
Parlament.
Veebruaris 1986 allkirjastatud ühtne Euroopa akt võimaldas liidul luua ühtse
turu ja kehtestada oma territooriumil isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba
liikuminse, mida saavad kasutada Euroopa ettevõtted ja kodanikud.
Kuus aastat hiljem allkirjastatud Maastrichti leping võimaldas liidul mitmes
valdkonnas edasi areneda: ühisraha kehtestamine, ühtne välispoliitika, koostöö
justiits- ja siseküsimustes.
Ent pärast Maastrichti Euroopa poliitilise liidu edasine areng mõnevõrra aeglustus. Intitutsioonilise reformi
Kahe valitsustevahelise konverentsi tulemusel allkirjastati mõõdukalt edukad vajadus seoses liidu
Amsterdami (1997) ja Nice’i (2001) lepingud, mida iseloomustavad nõrgemad laienemisega
poliitilised otsused ning paljud institutsioonilised küsimused, mis olid liidu
laienemise eelõhtul elulise tähtsusega, kuid jäid lahendamata (kuidas tagada 25
või enama liikmesriigiga liidu sujuv toimimine, kuidas garanteerida Euroopa riike
ja inimesi esindavate institutsioonide õiguspärasus?).
Kui detsembris 2000 jõudsid Nice’is kohtunud viieteistkümne liikmesriigi riigipe- Nice’is kogunenud
ad ja valitsusjuhid kokkuleppele põhilepingute läbivaatamise osas, pidasid nad Euroopa Ülemkogu
vajalikuks jätkata institutsioonilist reformi, mida nii mõnegi arvates oli Nice’i lepin- algatus
gus väljendatud liiga kõhklevalt. Euroopa Ülemkogu algatas laiema ja üldisema
debati Liidu tuleviku üle, mille eesmärk on põhilepingud uuesti läbi vaadata.
Põhiseaduse lepingu eelnõu | 3Laekeni deklaratsioon Aasta pärast Nice’i tippkohtumist kogunes Euroopa Ülemkogu Laekenis ja 15.
detsembril 2001 võttis vastu deklaratsiooni Euroopa Liidu tuleviku kohta, millega
võeti kohustus muuta liit demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks
ning koostada põhiseadus, reageerides nii Euroopa kodanike ootustele.
Konvent – uus avatum ja Meetodit, mida lepingute läbivaatamiseks seni kasutati, on palju kritiseeritud.
läbipaistvam meetod Euroopa integratsioon on kõigi kodanike asi. Tähtsamaid küsimusi selles arengus
lepingute läbivaatamiseks ei saa enam otsustada suletud uste taga toimuvatel valitsustevahelistel
konverentsidel, kuhu kogunevad ainult liikmesriikide valitsusjuhid. Ettevalmi-
stuste tegemisel võimalikult läbipaistvaks ja laiaulatuslikuks järgmiseks valitsuste-
vaheliseks konverentsiks otsustas Euroopa Ülemkogu kokku kutsuda konvendi,
mis koondaks debati peamised huvirühmad: 15 liikmesriigi ja 13 kandidaatriigi
valitsuste esindajad, nende riikide parlamentide esindajad, Euroopa Parlamendi ja
Euroopa Komisjoni esindajad, 13 vaatlejat regioonide komiteest ning majandus- ja
sotsiaalkomiteest, Euroopa sotsiaalpartnerite esindajad ja Euroopa ombudsman.
Konvendi meetod on võimaldanud esimest korda väljendada kõiki Euroopa ja
riikide seisukohti laiaulatuslikus, avatud ja läbipaistvas arutelus.
Konvendi mandaat – leida Laekenis kogunenud Euroopa Ülemkogu kehtestas V. Giscard d’Estaing’i
vastused erinevatele juhtimisel töötava konvendi 105 liikme ja asendusliikme mandaadiga. Eesmärk
küsimustele Euroopa oli uurida liidu edasise arengu raames tõstatatud põhiküsimusi ja otsida
tuleviku kohta vastuseid, esitades need dokumendis, mida kasutatakse valitsustevahelise
konverentsi läbirääkimiste lähtekohana; konverents teeb Euroopa Liidu lepingu
kohaselt lõppotsused. Teatavad teemad määras kindlaks Laekenis kogunenud
Euroopa Ülemkogu. Kuidas tagada liidu volituste parem jaotuvus, kuidas
lihtsustada vahendeid, mille abil liit võtab meetmeid, kuidas Euroopa Liidus
demokraatiat, läbipaistvust ja tõhusust paremini tagada, kuidas lihtsustada
kehtivaid lepinguid ja kas see lihtsustamine aitab kaasa Euroopa põhiseaduse
vastuvõtmisele?
Konvendi töökorraldus: Konvendi arutelude juhtimiseks moodustati presiidium, kuhu kuulub kaksteist
president V. Giscard d’Estaing, liiget: president V. Giscard d’Estaing ja kaks asepresidenti (G. Amato ja
töö juhtimiseks presiidium J. L. Dehaene), kolme liikmesriigi esindajad, mis olid konvendi ajal nõukogu
eesistujariigid, kaks esindajat riikide parlamentidest, kaks esindajat Euroopa
Parlamendist ja kaks esindajat komisjonist (M. Barnier ja A. Vitorino). Lisaks
sellele kutsuti kohtumistel osalema Sloveenia parlamendi esindaja.
4 | Põhiseaduse lepingu eelnõuKonvendi esimene istung peeti 28. veebruaril 2002. Viieteistkümne kuu jooksul Plenaaristungid ja
kogunes konvent kahe-kolmepäevastele plenaaristungitele ja igal kuul toimus töörühmad
üks või kaks kohtumist Euroopa Parlamendi hoones Brüsselis. Konvendi
plenaaristungitega paralleelselt korraldati töö ka töörühmades, iga töörühma
juhtis presiidiumi liige ning seal keskenduti konkreetsetele teemadele.
Läbipaistvuse huvides avaldati konvendi internetileheküljel (http://european- Internetilehekülg
convention.eu.int) konvendi liikmete panused, debattide protokollid ja eelnõude
tekstid, mille üle arutelusid peeti.
Debattide edasiseks laiendamiseks ja kõigi eurooplaste kaasamiseks oli üks Kodanikuühiskonna
konvendi plenaaristung pühendatud kodanikuühiskonna ärakuulamisele. foorum
Töörühmamudelile vastavad kontaktrühmad võimaldasid esitada oma arvamusi
ka kodanikuühiskonna organisatsioonidel.
Neile organisatsioonidele (sotsiaalpartnerid, äriringkonnad, valitsusvälised
organisatsioonid, akadeemiline ringkond jne) avati foorum ja seega oli neil
võimalus saata oma arvamused debatis Euroopa tuleviku kohta selleks loodud
internetileheküljele (http://europa.eu.int/futurum/forum_convention).
Lisaks on Futurumi internetileheküljel (http://europa.eu.int/futurum) hakatud koos Futurum
avaldama kõiki dokumente ja viiteid seoses Euroopa Liidu tuleviku debatiga.
Pärast aasta kestnud debatte jõudis konvent konsensusele põhiseaduse Konvendi konsensuslik
lepingu eelnõu edastamise kohta Euroopa Ülemkogule. otsus esitada põhiseaduse
lepingu eelnõu, valmista-
V. Giscard d’Estaing esitaski konvendi töö tulemused Thessaloníkis 20. juunil maks ette valitsustevahe-
2003. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogule. list konverentsi
Konvendi esitatud tekst on eelnõu, mille alusel hakkab oktoobris 2003 enne
lõppotsuste tegemist töötama valitsustevaheline konverents, mis ühendab valit-
suste, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajaid.
Põhiseaduse lepingu eelnõu | 52. Põhiseaduse lepingu
eelnõu ülesehitus
Ühtne tekst – Euroopa Põhiseaduse lepingu eelnõuga nähakse ette asendada loetavuse ja selguse
põhiseadus huvides kõik praegused lepingud ühtse tekstiga.
Neli osa See koosneb neljast osast.
I. Põhiseaduse põhisätted I osa sisaldab sätteid, milles määratletakse liit, selle eesmärgid, volitused,
otsuste tegemise kord ja institutsioonid.
II. Põhiõiguste harta Nice’is kogunenud Euroopa Ülemkogus detsembris 2000 pidulikult välja
kuulutatud põhiõiguste harta on inkorporeeritud Euroopa põhiseaduse
lepingusse selle II osas.
III. Liidu poliitikavaldkonnad Põhiseaduse eelnõu III osa sisaldab liidu poliitikavaldkondi ja meetmeid ning
sellesse on inkorporeeritud palju sätteid praegustest lepingutest.
IV. Lõppsätted IV osa sisaldab lõppsätteid, sealhulgas põhiseaduse vastuvõtmis- ja
läbivaatamiskorda.
6 | Põhiseaduse lepingu eelnõu3. Põhiseadus Euroopa
kodanikele
3.1 Liidu väärtused ja eesmärgid
Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõuga asutatakse Euroopa Liit, Euroopa rah- Euroopa rahvaste ja
vaste ja riikide liit. Liit on avatud kõigile Euroopa riikidele, mis austavad selle riikide liit
väärtusi ja soovivad neid koos edendada.
Põhiseaduse lepingu eelnõus on määratletud väärtused, millel liit rajaneb: Liidu väärtused
inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja
inimõiguste austamine. Need on liikmesriikidele ühised väärtused pluralismi,
sallivuse, õigluse, solidaarsuse ja mittediskrimineerimise ühiskonnas.
Inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning asutamisvabadus Põhiõigused ja
tagatakse kõikjal liidu territooriumil. Põhiseadusega keelatakse igasugune mittediskrimineerimine
diskrimineerimine kodakondsuse alusel.
Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liit Liidu eesmärgid
moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning
vaba ja ausa konkurentsiga ühtse turu. Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis
põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, suure konkurentsivõimega sotsiaalsel
turumajandusel, keskkonnakaitse kõrgel tasemel ja keskkonna kvaliteedi paran-
damisel. Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut. Liit võtab meetmeid
sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset
õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust
ja laste õiguste kaitset. Liit edendab liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset
ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust.
Nende eesmärkide saavutamiseks on liidul teatavad volitused, mida lubatakse Vahendid liidu eesmärkide
liikmesriikide põhiseadustes. Volitusi rakendatakse, kasutades ühenduse mee- saavutamiseks
todit ja konkreetseid vahendeid ühtses institutsioonilises raamistikus.
Liit austab oma liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, sealhulgas kohalikku ja Liit ja selle liikmesriigid
piirkondlikku autonoomiat. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas neid,
millega tagatakse territoriaalne terviklikkus, säilitatakse õigusriik ja kaitstakse
sisejulgeolekut. Liit ja selle liikmesriigid austavad ja toetavad üksteist lojaalse
koostöö põhimõtte alusel põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Liik-
mesriigid abistavad liitu selle ülesannete täitmisel ning hoiduvad selliste meetmete
võtmisest, mis ohustaksid põhiseaduses sätestatud eesmärkide saavutamist.
Põhiseaduse lepingu eelnõu | 7Liit ülemaailmsel tasandil Liit on juriidiline isik oma väärtuste ja huvide kindlustamiseks ja edendamiseks
rahvusvahelisel areenil. See toetab rahu, turvalisust, maailma säästvat aren-
gut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba ja ausat kaubandust,
vaesuse kaotamist ja inimõiguste, eelkõige laste õiguste kaitset, samuti
rahvusvahelise õiguse järgimist ja arendamist.
3.2 Euroopa kodakondsus ja põhiõigused
3.2.1 Euroopa kodakondsus
Liidu kodakondsus täiendab Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust.
liikmesriigi kodakondsust
Liidu kodanike Põhiseaduse eelnõu kinnitab selgelt liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi:
õiguste loend õigus liikuda ja vabalt elukohta valida, õigus valida ja olla valitud Euroopa
Parlamendi ja kohalikel valimistel, õigus diplomaatilisele ja konsulaar-
kaitsele, õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja esitada
ombudsmanile kaebus ning kirjutada institutsioonidele ühes liidu keeles ja
saada vastus samas keeles.
Osa põhiseadusest See loend ei ole kõikehõlmav ja liidu kodanike muud õigused on loetletud
on pühendatud põhiseaduse lepingu eelnõu eripeatükis, mis on pühendatud demokraatiale
demokraatiale liidus; selles käsitletakse õigust osaleda demokraatlikes protsessides ja
juurdepääsuõigust dokumentidele.
8 | Põhiseaduse lepingu eelnõu