Euroopa kalandus ja akvakultuur, detsember 2005

European Commission Directorate-General For Maritime Affairs And Fisheries

Sujets

• Fishing industry
• Aquaculture
• Common Fisheries Policy
• Droit et juridique

Informations

• Publié par: EUROPEAN-COMMISSION-DIRECTORATE-GENERAL-FOR-MARITIME-AFFAIRS-AND-FISHERIES
• Nombre de lectures: 26
• Langue: Estonian
• Poids de l'ouvrage: 3 Mo

Extrait

ET.qxd 22/12/05 16:06 Page 1
nr. 27 detsember 2005
Euroopa Komisjon
Euroopa kalandus
ja akvakultuur
Ressursside kaitsmine – komisjon
tegutseb kiiresti
Akvakultuur
Episootiate ennetamine
ja likvideerimine
Angerjas
Üldine eesmärk, tegutsemine
kohalikul tasandil Uuring
Tuunikala paljuneb
vangistuses
Euroopa Komisjoni väljaanne I Kalandus- ja merendusasjade peadirektoraat I ISSN 1830-1576ET.qxd 22/12/05 16:06 Page 2
[Kalender Sisukord
Messid ja näitused
2 Kalender
• Vahemere Kalapüügi Üldkomisjoni (CGPM)
korraline istung Istanbulis (Türgi) 24.–27. jaanuaril 2006. 3 Juhtkiri
Tuginedes 2005. aasta oktoobris viimase istungi pidanud
teadusliku nõuandekomitee soovitustele, võtab CGPM vastu 4-7 Artikkel
otsused teatud kalavarude (anšoovis, poisur, meriahven,
Kiireloomulised meetmed – merluus jne) kohta.
> tõsiste ja ootamatute olukordadegaLisateave:
Tel: [phone] võitlemiseks
E-post: [e-mail]
Kodulehekülg: http://www.faogfcm.org
8-9 Uudised
• Kasvandusekalade tervis
MSE Seafood & Processing, • Angerja kaitse – vajalik abinõu
Rimini (Itaalia), 4.–7. veebruar 2006.
Kaubanduslaat on pühendatud kogu Vahemere piirkonna
10-11 Reportaažkalapüügile ja akvakultuurile ning hõlmab kõiki toiminguid alates
tootmisest kuni kulinaariani. Tuunikala paljundamine vangistuses –
> Lisateave: esimesed paljulubavad tulemused
Tel: [phone]
E-post: [e-mail] 12 Lühidalt
Kodulehekülg: http://www.medseafood.com
• Fish International,
Breemen (Saksamaa), 12.–14. veebruar 2006.
Keskendudes kalanduse ja akvakultuuri toodangu kaubandus-
ja turundusaspektidele, ühendab see laat Euroopa meretoodete
kaubanduse peamiseid osapooli. Lisaks muudele üritustele
korraldatakse 2006. aastal ka eraldi foorum ida ja lääne
vahelisest kaubandusest.
> Lisateave: Meie lugejatele
Tel: [phone] Saatke meile oma arvamused ja ettepanekud järgmisel aadressil:
E-post: [e-mail] European Commission – Directorate-General for Fisheries and Maritime
Kodulehekülg: http://www.fishinternational.com Affairs – Communication and Information Unit –
Rue de la Loi/Wetstraat 200 –
B-1049 Brussels, või faksi teel numbril + 322 299 3040.
Juurde kirjutage märgusõna Euroopa kalandus ja akvakultuur.
E-post: [e-mail]
Euroopa kalandus ja akvakultuur on ajakiri, mida annab välja Euroopa Komisjoni kalandus- ja merendusasjade peadirektoraat. Ajakiri saadetakse tasuta
tellimisavalduse esitajatele (vt tellimislehte lk 12). Euroopa kalandus ja akvakultuur ilmub viis korda aastas ning seda avaldatakse
ka kalandus- ja merendusasjade PD koduleheküljel (http://www.europa.eu.int/comm/fisheries/policy_en.htm).
Vastutav väljaandja: Euroopa Komisjon, kalandus- ja merendusasjade peadirektoraat, peadirektor.
Vastutust piirav tingimus: kalandus- ja merendusasjade PD vastutab vaid väljaande avaldamise üldküsimuste eest ega ole mingil viisil heaks kiitnud või kinnitanud
selles avaldatavaid seisukohti. Ajakirjas avaldatud arvamusi ei saa tõlgendada Euroopa Komisjoni kalandus- ja merendusasjade PD ametliku seisukohana.
Komisjon ei vastuta väljaandes avaldatud andmete õigsuse eest.
Komisjon ega tema nimel tegutsevad isikud ei vastuta ajakirja kasutusviisi eest.
© Euroopa Ühendus, 2005.
Väljaannet võib kopeerida vaid juhul, kui esitatakse viide allikmaterjalile.
Kaanefoto: © Lionel Flageul
Teostus: Mostra – Printed in Belgium – Trükitud vanapaberist valmistatud paberile.ET.qxd 22/12/05 16:06 Page 3
Kiireloomulised meetmed ja pikaajaline tegevus
Viimastel kuudel on uudistes kajastatud asjaolu, et komisjon oli sunnitud võtma kiireloomulisi
meetmeid seoses anšoovisevarude lõppemise ohuga Biskaia lahes. Arvesse võttes teadlaste hoiatusi,
lõpetati ajutiselt kalapüük. Kuna need meetmed võivad olla vaieldavad ja nende tagajärjed vastavate
elukutsete esindajate jaoks on äärmiselt negatiivsed, häälestub avalik arvamus tõenäoliselt teravalt
nende vastu.
Kuid selliseid meetmeid kasutatakse üldiselt harva ja nende aluseks on alati teadlaste ühine murelik
seisukoht. Kokkuvõttes on need meetmed ka kalurite endi huvides, nemad oleksid samuti kaotajad, kui
hävineks ressurss, millest nad elavad.
Kiireloomulised meetmed on üldjuhul vaid esimeseks ohustatud varude kaitsemise etapiks. Näiteks tursa
osas võeti kiireloomulised meetmed alates 2001. aastast. Sellega tagati kalavarude kiire ja täpne kaitse ning
sellele järgnesid pikaajalised kaitsemeetmed – kõigepealt tehnilised meetmed ning seejärel alates 2003.
aastast kalavarude taastamise kava. Samasugust lähenemist rakendatakse alates järgmisest aastast ka
anšoovise suhtes – komisjonile esitatakse ettepanekud meetmete rakendamiseks, mis asendaks käesoleval
aastal kasutusele võetud kiireloomulisi meetmeid.
Komisjoni sooviks on, et kiireloomulisi meetmeid kasutataks võimalikult harva. Selleks tuleb ressursi
sil: säilimiseks ühiselt pingutada – täiendades oma teadmisi, rakendades erinevate kalavarude ohufaktoritega
Maritime
kohanduvaid püügikvoote, kasutades tehnilisi meetmeid ja püügimahu piiramist olukordades, kus see on
õigustatud, ning tugevdades kontrolli ja karistades neid, kes ühiseeskirju ei täida. Lisaks sellele on ka ühise
kalanduspoliitika reformikavas viidatud pikaajaliste halduskavade (ja vajadusel ka taastamiskavade)
ühtlustamise eesmärgiks vältida kiireloomuliste meetmete kasutamise vajadust.
Kiireloomuliste meetmete võtmine ei peaks pidurdama komisjoni, liikmesriikide ja nende partnerite
põhitegevust antud sektoris Euroopa kalanduse kestva arengu soodustamisel. Ilma kalavaruta ei ole aga
kalandusel mingit tulevikku.
Toimetus
3
nr. 27 detsember 2005 Euroopa kalandus ja akvakultuur
I I
JuhtkiriET.qxd 22/12/05 16:06 Page 4
Kiireloomulised meetmed –
tõsiste ja ootamatute
olukordadega võitlemiseks
Hiljaaegu võttis komisjon kiireloomulise meetme, et kaitsta
ohustatud anšoovisevarusid Biskaia lahes. Meetme sisuks
on anšoovisepüügi ajutine peatamine. Selline uudis nõuab,
et “kiireloomulise meetme” mõistel peatutaks pikemalt.
Anšoovisepüügi peatamine Mis on kiireloomuline meede?
1992. aastal määratles Euroopa Liit alusmääruses,
millega loodi ühenduse kalanduse ja akvakultuurisüs-
Algus: 3. juuli 2005
teem, kalanduses võetavad kiireloomulised meetmed.
Määruse artiklis 15 lubatakse komisjonil kiireloomulises
Lõpp: 2. oktoober 2005, pikendatud kuni 31. detsembrini 2005 olukorras langetada otsus võetavate asjakohaste
meetmete kohta, mis ei kehti üle kuue kuu. Komisjon
võib need meetmed võtta omaenda algatusel. Sellega
Liik: euroopa anšoovis – lühikese elueaga (3 aastat) liik,
antakse talle võimalus võidelda kiiresti tõsiste ja
kudemisaeg aprilli keskpaigast augusti keskpaigani
ootamatute häiretega, milleks üldjuhul on teatud
kalavarude järsk vähenemine.
Kalapüügipiirkond: Biskaia laht
Miks on vaja sätestada kiireloomulisi
meetmeid – kas kalavarude suuruse
Ohustatus: Ajavahemikul 2000–2004 on väljapüük vähenenud ligi
vähenemine ei ole ennustatav?
75% võrra (37 000 tonnilt 8600 tonnini). 2005. aastal püüti kuni
Varude kaitseks rakendatavate püügipiirangute
31. maini välja vaid 230 tonni, kuigi komisjoni antud väljapüügiluba
osas võtab ministrite nõukogu vastu otsused üks
ulatus 30 000 tonnini kogu aasta jooksul. Seoses Hispaania
kord aastas, detsembris. Nende otsuste aluseks
poolt 2005. aasta kevadel väljendatud murega ja CIEMi
on komisjoni ettepanek, mis omakorda põhineb
seisukohaga, milles soovitatakse väljapüüki peatada, otsustas
teadlaste soovitustel. Seega tugineb iga konkreetse
komisjon kehtestada esimese püügikeelu ajavahemikul 3. juuli kuni
kalavaru kohta langetatav otsus andmetel, mis
2. oktoober 2005. Kaks uurimust, mille autoriteks on Hispaania
pärinevad lõppevast aastast. Üldjuhul võimaldab
ja Prantsusmaa, kinnitasid omakorda kalavarude halba seisukorda.
selline menetlus teha usaldusväärseid otsuseid.
Tuginedes nimetatud uurimustele, kinnitas juulis komisjoni poolt
CSREP raames kokku kutsutud ekspertgrupp vajadust väljapüügi
Kuid võib juhtuda, et ettenägematute looduslike
peatamise järele.
või muude asjaolude tõttu muutub areng eeldatust
enam murettekitavaks, kas siis seetõttu, et detsembris
Meetme põhjendus: 12. septembril 2005 esitas CSTEP veel kord olemasolevad vaatlusandmed ei võimaldanud teha
probleemi olemuse. Võttes arvesse täiskasvanud ja noorkalade täpseid järeldusi, või seetõttu, et komisjon ei võtnud
erakordset väikest taset anšoovisevarude